Riigikohtu lahend 3-3-1-87-11: kaebeõigus ja kohtuliku kontrolli ulatus keskkonnaasjades II

Käesolevas postituses jätkame Riigikohtu lahendi 3-3-1-87-11 kommenteerimist. Lisaks Århusi konventsiooni art 9 lg-te 2 ja 3 eristamisele (vt eelmist postitust) väärivad selles Riigikohtu määruses tähelepanu veel selgitused subjektiivsete õiguste rikkumise alusel esitatud kaebuste ja puutumuskaebuste eristamise kohta ning kohtuliku kontrolli ulatuse sõltuvus kaebeõiguse alusest, millele kohtusse pöördumisel tuginetakse.

Jätka lugemist

Rubriigid: keskkonnaalane kaebeõigus, kohtupraktika | Sildid: ,

Riigikohtu lahend 3-3-1-87-11: kaebeõigus ja kohtuliku kontrolli ulatus keskkonnaasjades I

Riigikohtu halduskolleegium tegi 19. märtsil 2012. a asjas nr 3-3-1-87-11 (Miller) määruse, milles selgitas üksikisikute kaebeõigust keskkonnasjades ning tõlgendas Århusi konventsiooni kaebeõigust puudutavaid sätteid. Lahendi olulisi aspekte käsitles ka aprillis 2012 ilmunud Keskkonnaõiguse uudiskiri. Selles ja järgmises postituses esitame mõned omapoolsed kommentaarid Riigikohtu määrusele. Esimeses postituses tuleb juttu Riigikohtu selgitustest Århusi konventsiooni art 9 lg-te 2 ja 3 kohta.

Jätka lugemist

Rubriigid: keskkonnaalane kaebeõigus, kohtupraktika, Uncategorized | Sildid: ,

Euroopa Komisjon rõhutas keskkonnaõiguse rakendamise tähtsust

7. märtsil avalikustas Euroopa Komisjon teatise EL keskkonnaõiguse rakendamise probleemide ning nende võimalike lahenduste kohta. Euroopa Komisjon on keskkonnaõiguse rakendamise teemal ka varem oma seisukohti jaganud, tehes seda 2008. aastal avalikustatud teatises. Seekordne teatis on eelmisest erinev, kuna keskendub vaid kahele aspektile, mida ka 2008. aastal puudutati: nendeks on teave õiguse rakendamise kohta ning reageerimine õiguse rakendamata jätmisele.

Jätka lugemist

Rubriigid: rakendamise hinnang | 1 kommentaar

Riigikohus selgitas tee eelprojekti ja planeeringu vahelisi seoseid

Enne möödunud aasta lõppu jõudis Riigikohus teha ühe päris olulise otsuse tee-ehituse valdkonnas: kohtuasjas nr 3-3-1-59-11 oli algseks kaebajaks AS Eesti Statoil, kellele ei sobinud Maanteeameti poolt 2009. aastal tehtud otsus Rakvere-Haljala tugimaantee nr 23 trassivaliku kohta. Kaevatava otsusega oli kinnitatud vaidlusaluse tee eelprojekt, mille kohaselt oli plaanis viia tee teise kohta. Kohtuotsus on iseäranis huvitav põhjusel, et selles selgitatakse tee eelprojekti tähendust tee asukoha määramisel, ning ühtlasi selle seost planeeringutega.

Jätka lugemist

Rubriigid: ehitus, planeerimine | Sildid: , | 5 kommentaari

Kliimamuutus: üleilmne probleem, jagatud vastutus

Meie planeedi kliima on viimase saja aasta jooksul üha kiirenevas tempos muutunud. Iseenesest ei ole see midagi enneolematut – Maal on ka varasemalt esinenud nii jääaegu kui ka soojemaid perioode. Seekordne muutus on siiski erakordne oma kiiruse poolest, mis muudab sellega kohanemise raskeks kõigile elusorganismidele, sh ka inimestele.

Maailma teadlaste seas valitseb selge üksmeel kiirete muutuste põhjuste osas – globaalne kliimamuutus on käinud käsikäes erinevate kasvuhoonegaaside (eelkõike süsinikdioksiidi – CO2) kontsentratsiooni suurenemisega atmosfääris. See on aga omakorda seotud inimtegevusega, eelkõige fossiilkütuste põletamisega, mille tulemusena paisatakse maakera „süsinikuringlusesse“ seni maapinda salvestatud süsinikku.

Millised on seni kasutatud õiguslikud meetmed kliimamuutusega võitlemiseks, millised on nende puudujäägid ning milliseid senikasutamata võimalusi veel leidub? Neile küsimustele otsisime vastust Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) poolt 2. juunil korraldatud loenguõhtul kliimamuutusest. Kliimamuutusest ja sellega seotud poliitilisest olukorrast rääkis keskkonnakaitsja ja konsultant Peep Mardiste, kliimamuutuste õiguslikku poolt tutvustas KÕKi jurist Siim Vahtrus.

Jätka lugemist

Rubriigid: energeetika, kliima | Sildid: ,

Merealade kasutamine ja kaitse: konkurents ja võidujooks

Surve merealade kasutamisele on üha tugevam, kuna järjest enam leitakse viise, kuidas merd kui loodusressurssi inimeste heaks tööle panna – lisaks pidevale laevaliiklusele soovitakse merel püüda tuuleenergiat või rajada gaasijuhtmeid (nt NordStream), kaevandada maavarasid jne jne. Mereökosüsteeme ohustavad lisaks ehitistele ja kaevandamisele ka naftareostused, CO2 emissiooni suurenemine, invasiivsed võõrliigid, eutrofeerumine, prügistamine jne.

Samal ajal on hakatud järjest enam teadvustama ka vajadust mereökosüsteemide kaitsmiseks, täienenud on teadmised liigikaitse vajadustest ning merealade looduskaitselistest väärtustest. Samas esitatakse järjest kiirenevas tempos taotlusi merre tuuleparkide rajamiseks, nii et tegemist on omamoodi võidujooksuga – kas jõutakse ala enne ära inventeerida ja kaitse alla võtta, või jõuab ette tuulepargi arendus.

Kas kehtivad õigusnormid võimaldavad merealasid piisavalt kaitsta, millised õiguslikud kaitsemehhanismid ning mida oleks veel vaja reguleerida? Neile küsimustele püüdsime vastuseid leida Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) 11. mail korraldatud loenguõhtul merekaitsest. Merekaitsega seotud probleemidest ja väljakutsetest rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm, merekaitse õiguslikule poolele heitis valgust käesoleva kirjutise autor.

Jätka lugemist

Rubriigid: merekaitse, planeerimine | Sildid: ,

Mõningatest üldist huvi pakkuvatest sätetest keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduses

2011. aasta 1. aprillil jõustus keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (edaspidi seadus). Selle seadusega tehti põhimõtteline muudatus keskkonnatasude arvestamise ja tasumise süsteemis. Samas näeb seadus ette, et aruandeperioodile, mis algas enne 2011. aasta 1. aprilli, ja selle kohta koostatud aruandele kohaldatakse enne 1. aprilli kehtinud keskkonnatasude seaduse regulatsiooni. Praktikas tähendab see seda, et  2011. aasta I kvartali keskkonnatasu aruanded tuleb esitada nö vana korra alusel, kuid alates II kvartalist tuleb arvestada keskkonnatasusid juba uue süsteemi kohaselt. Seega – olgugi, et seaduse muudatused on juba jõustunud, neid veel ei rakendata, mis tähendab et veel on natuke aega muudatustega kohanemiseks.

Jätka lugemist

Rubriigid: keskkonnatasud | Sildid: